Katuse hooldamine

Katuse hooldamine

Et tagada katuse ning vihmaveesüsteemide toimivus ja pikk kasutusiga, nende olukorda regulaarselt kontrollida. Katuse olulisels osaks on ka turvavarustus – lumetõkked, käiguteed ja redelid. Üldjuhul uhub vihmavesi suurema saaste maha, kuid ainult vihmaveele loota ei saa! Seepärast tuleb vähemalt kord aastas katus, vihmaveesüsteemid ja lumetõkked puulehtedest ja muust prahist puhastada.

LUME EEMALDAMINE

Üldjuhul lumi ei kogune värvitud katusele (libiseb alla) ega ületa seetõttu katusekonstruktsiooni kandevõimet. Sellegipoolest, kui lume eemaldamine on vajalik, siis on soovitatav katusele jätta vähemalt 10 cm lumekiht – see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh. katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega). Soovitame paigaldada katusele lumetõkked.

Järsu kaldega viilkatuse pinnale suur lumi tavaliselt kogu talveks pidama ei jää, esimese sula tulemusena vajub lumi kokku, katusepind muutub veest libedamaks ja lumi libiseb alla. Väljaehitistega ja sopilise kujuga katusel jääb lumi veel mõneks ajaks püsima katuseneeludesse ja väljaehitiste taha ning kõrvale. Lamedatel kaldkatustelt lund sulailm alla ei too, lumi võib küll vajuda järk-järgult räästa poole ja ka pikalt üle selle, kuid päris puhtaks saab katus alles pärast lume täielikku sulamist.

Jää tekib katusele päikese soojuse mõjul, kui päike soojendab katusekatet ülalt poolt või katuse kehva soojapidavuse tõttu, kus konstruktsioonist läbitunginud soojus soojendab katusekatet alt poolt.

Mõlemal juhul lumi sulab, voolab mööda nullkraadise temperatuuriga katusekatet alla räästa piirkonda ning külmub seal jääks. Vihmaveerennid täituvad jääga ning vee üleajamisel moodustuvad rennide külge purikad. Rennide puudumisel moodustuvad ohtlikud jääpurikad otse katuseräästasse. Kui lund ja jääd on katusel palju, võib see liigselt koormata katusekonstruktsioone ja tekib oht hoone stabiilsusele ning seal viibivatele isikutele.

Tunduvalt ohtlikumad on aga katusele kinnitamata koormused, näiteks tihe lumepall katuseneelus või 10 kg jääkamakad katuseräästas ja vihmaveerennis. Ehitise ohutuse eest vastustab selle omanik, kes on kohustatud koristama üleliigse lume katuselt ja eemaldama tekkinud jääpurikad.

weckman

Ohutuse huvides saab väga palju ära teha juba katuseehitustööde käigus või hiljem lisatöödena:

  • Ohutuse suurendamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõkked, sest lume ja jää libisemine katuselt on igatalvine ehk tunduvalt sagedasem oht kui suur lumekoormus. Lumetõkete ülesanne on hoida lund kinni ja vajadusel purustada kõrgemalt katuseosalt allalibisev lumelaviin.
  • Katuslagi ja pööning peavad olema korralikult soojustatud ja ei tohi ära unustada katuse aluskonstruktsioonide tuulutamist.
  • Vihmaveerennide omavahelised liited peavad olema tihedad ja rennid ning vihmaveetorude kandurite arv vastama tootja poolt soovitatule. Soovitatav on varustada rennid ja torud elektriküttekaabliga, mille abil saab jäätumispiiril hoida neis positiivset temperatuuri.
  • Kui katusel on kohad, millele võib tekkida vajadus ligi pääseda ka talvel, tuleks katusel ohutu liikumise huvides paigaldada katusesillad ja -redelid. Purikad ja katuseräästast allarippuvad lumekarniise on lihtne märgata ja nende ohtlikkust hinnata, kuid lumekihi paksuse ohtlikkuse määramine on rohkem komplitseeritud. Suurest koormusest annavad märku kõvasti läbipaindunud katuseplekk, roovid ja muud kandekonstruktsioonid.

IGA AASTANE HOOLDUS

Värvkattega katuseprofiilidele avaldavad mõju õhus leiduvad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, mitmesugused soolaühendid, mustus ja tahm. Vee ja päikese UV-kiirguse koosmõjus kahjustavad need ühendid värvkatet. See mõju on suurem kohtades, kus vihmavesi ei pese saasteid korralikult maha.

Kõige probleemsemad kohad katuses on mõlgid ja kriimustused, kus saasted puutuvad kokku värvkatte all oleva tsingiga ning võivad seda kulutada. Samuti seovad paljud saasted vett, mis võib põhjustada märjal kohal rooste tekkimist. Õhusaaste mõju on kõige suurem mererannas ja tööstusettevõtete läheduses. Eriti probleemsed on väävlit ja kloori sisaldavad saasted ehk siis väävlit sisaldavaid kütteaineid kasutavate jõujaamade läheduses. Kuigi arvatakse, et teraskatus ei sammaldu, on ka selle katusematerjali üks vaenlaseid roostetamise kõrval just sammaldumine. Puudulik sademete äravool ning katuse kohale kaardunud kõrged laialehelised puud loovad samblale soodsad eeltingimused. Katuse sammaldumist soodustab eelkõige liigniiskus, päikese vähesus – just põhjapoolsed küljed, suured puud ja puudulik katuse puhastus.

Kuigi katusele iga päev ei ronita, tuleks katust siiski puhastada vähemalt korra aastas, siis kui enamik lehtedest on langenud. Okstest ja vettinud lehesodist tuleb ära puhastada ka veerennid, sest needki on heaks kasvukohaks samblale. Kui aga katusel on märgata juba sammaldunud alasid, siis ei tohiks asjaga kauem viivitada, vaid tegutseda kohe.

PUHASTAMINE

weckman katus katuse vihmavesi vihmaveerennid lumetõkked vihmaveesüsteemide

vihmaveesüsteemide puhastamine

Vihmaveesüsteemide puhastamiseks kasutada pehmet harja ja vett. Samuti võib kasutada survepesurit (kuni 50 baari). Raskemini eemaldatavast mustusest saab lahti värvitud pindade puhastamiseks mõeldud spetsiaalsete pesuvahendite abil, mis tuleb mõne minuti pärast veega maha loputada. Järgige pesuvahendi kasutusjuhiseid või võtke ühendust pesuvahendi tootjaga, et selle sobivust kontrollida. Püsivaid lokaalseid plekke on võimalik maha hõõruda lakibensiini kastetud riidelapiga. Pesu lõpus tuleks katuseplaadid ülalt alla ära loputada tagamaks, et kogu puhastusvahend on eemaldatud. Viimaks loputage vihmavrennid ja torud veega läbi.

VÄRVIMINE

Paigaldustööriistade vale kasutamine, teraslehtede vigastamine transpordi ja paigaldamise käigus, nende lõikamine ja isegi liivased jalatsitallad võivad tekitada värvipinnale kahjustusi. Vigastatud kohale kogunenud mustus ja niiskus püsib kahjustatud kohas pikka aega. Parandamata pinnakahjustused lühendavad katuse eluiga, seepärast tasub need eemaldada võimalikult kiiresti. Värviparanduseks puhastage kahjustatud kohad lakibensiiniga ja värvige see värvitud pindade parandamiseks sobiva värviga (parandusvärv) kuni paar korda üle. Kasutage võimalikult väikest pintslit. Kui kahjustus ulatub ainult kruntvärvini, piisab ühest värvikihist. Kui kahjustus ulatub aga läbi kogu värvkatte kuni tsingikihini, tuleb pärast esimese värvikihi kuivamist kanda peale ka teine värvikiht. Mõnikord, eriti madala kaldega katuste puhul, võib profiili räästastel ilmneda nn räästakorrosioon, mille puhul profiili lõigatud räästaserv hakkab roostetama. Selle takistamiseks värvige räästa lõikeservad pärast katusekatte paigaldamist üle. See on äärmiselt soovitatav juhul, kui hoone asub mere läheduses. Juba tekkinud räästakahjustuse puhul tuleb enne värvimist lahtikoorunud värv eemaldada ja rooste maha lihvida.

Katuse täielikuks ülevärvimiseks puhastatakse värvipind spetsiaalse pesuainega. Värvimiskordade arv sõltub värvi katvusest, värvitooni muutumise korral tuleb tõenäoliselt värvida kaks korda. Enne kui otsustate kogu katusepinna uuesti üle värvida, tuleks kontrollida, et pinnakattes pole suuremaid kahjustusi, kuhu on tekkinud roostet. Kui pinnakattes on märkimisväärseid defekte või see on ebaühtlaselt pleekinud, tuleks võtta ühendust katusekatte müüja klienditeenindusega, et hooldusvõimalused läbi arutada