fbpx
 

Katuse hooldamine

Katuse hooldamine

Katuse hooldamine tuleb ette võtta paar korda aastas – kevadel ja sügisel. Katuse hooldamine hõlmab ka katuse oluliste osade ja turvavarustuse – lumetõkked, käiguteed ja redelid ülevaatamist. Üldjuhul uhub vihmavesi suurema saaste maha, kuid ainult vihmaveele loota ei saa! Sellepärast tuleks kindlasti kord aastas katus, vihmaveesüsteemid ja lumetõkked htedest ja prahist puhastada.

LUME EEMALDAMINE

Üldiselt ei kogune lumi katusele, mis on värvitud (libiseb alla) ega ületa seetõttu katusekonstruktsiooni kandevõimet. Sellegipoolest, kui lume eemaldamine on vajalik, siis on soovitatav katusele jätta vähemalt 10 cm lumekiht – see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh. katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega). Soovitame paigaldada katusele lumetõkked.

Järsu kaldega viilkatuse pinnale suur lumi tavaliselt kogu talveks pidama ei jää, esimese sula tulemusena vajub lumi kokku, katusepind muutub veest libedamaks ja lumi libiseb alla. Katusele kus on palju väljaehitsi ja sopilinee kuju jääb lumi veel mõneks ajaks püsima katuseneeludesse ja väljaehitiste taha ning kõrvale. Lamedatel kaldkatustelt lund sulailm alla ei too, lumi võib küll vajuda järk-järgult räästa poole ja ka pikalt üle selle, kuid päris puhtaks saab katus alles pärast lume täielikku sulamist.

Jää tekib katusele päikese soojuse mõjul, kui päike soojendab katusekatet ülalt poolt või katuse kehva soojapidavuse tõttu, kus konstruktsioonist läbitunginud soojus soojendab katusekatet alt poolt.

Sellisel juhul lumi sulab ja voolab mööda nullkraadise temperatuuriga katusekatet alla räästa piirkonda ning külmub seal jääks. Vihmaveerennid täituvad jääga. Vee üleajamisel moodustuvad rennide külge purikad. Rennide puudumisel moodustuvad ohtlikud jääpurikad otse katuseräästasse. Kui lund ja jääd on katusel palju, võib see liigselt koormata katusekonstruktsioone ja tekib oht hoone stabiilsusele ning seal viibivatele isikutele.

Tunduvalt ohtlikumad on aga katusele kinnitamata koormused, näiteks tihe lumepall katuseneelus või 10 kg jääkamakad katuseräästas ja vihmaveerennis. Ehitise ohutuse eest vastustab selle omanik, kes on kohustatud koristama üleliigse lume katuselt ja eemaldama tekkinud jääpurikad.

weckman ohutustooted plekk katus plekkkatus vihmaveesüsteem

Ohutuse huvides saab väga palju ära teha juba katuseehitustööde käigus või hiljem lisatöödena:

  • Ohutuse suurendamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõkked, sest lume ja jää libisemine katuselt on igatalvine ehk tunduvalt sagedasem oht kui suur lumekoormus. Lumetõkete ülesanne on hoida lund kinni ja vajadusel purustada kõrgemalt katuseosalt allalibisev lumelaviin.
  • Katuse lagi ning pööning peavad olema korralikult ja õigesti soojustatud samuti ei tohi ära unustada katuse aluskonstruktsioonide tuulutamist.
  • Vihmaveerennide omavahelised liited peavad olema tihedad ja rennid ning vihmaveetorude kandurite arv vastama tootja poolt soovitatule. Soovitatav on varustada rennid ja torud elektriküttekaabliga, mille abil saab jäätumispiiril hoida neis positiivset temperatuuri.
  • Kui katusel on kohad, millele võib tekkida vajadus ligi pääseda ka talvel, tuleks katusel ohutu liikumise huvides paigaldada katusesillad ja -redelid. Jääpupurikiad ja katuseräästast allarippuvaid lumekarniise on lihtne märgata ning nende ohtlikkust hinnata. Lumekihi paksuse ohtlikkuse määramine on rohkem komplitseeritud. Suurest koormusest annavad märku kõvasti läbipaindunud katuseplekk, roovid ja muud kandekonstruktsioonid.

IGA AASTANE KATUSE HOOLDAMINE

Värvkattega katuseprofiilidele avaldavad mõju õhus leiduvad erinevad keemilised ühendid nagu väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, mitmesugused soolaühendid, mustus ja tahm. Vee ja UV-kiirguse koosmõjus kahjustavad need keemilised ühendid värvkatet. See mõju on suurem kohtades, kus vihmavesi ei pese saasteid korralikult maha.

Probleemsemad kohad katuses on mõlgid ja kriimustused, kus saasted puutuvad kokku värvkatte all oleva tsingiga ning võivad seda kulutada. Samuti seovad paljud saasted vett, mis võib põhjustada märjal kohal rooste tekkimist. Õhusaaste mõju võib olla kõige suurem mererannas ja tööstusettevõtete läheduses. Eriti probleemsed on väävlit ja kloori sisaldavad saasted ehk siis väävlit sisaldavaid kütteaineid kasutavate jõujaamade läheduses. Ekslikult arvatakse, et teraskatus ei sammaldu. Sammal on ka selle katusematerjali üks suuremaid vaenlaseid roostetamise kõrval. Mitte piisav sademete äravool ja katuse kohale kaardunud kõrged puud loovad samblale soodsad eeltingimused. Katuse sammaldumist soodustab enim liigniiskus ja vähene päikese valgus just põhjapoolsetel külgedel aga ka puudulik katuse puhastus.

Kuigi katusele päris iga päev ei ronita, tuleks katuse hooldamine siiski ette võtta mõned korrad aastas. Samuti tuleb puhastada vihmaveerennid vähemalt korra aastas, siis kui enamik lehtedest on langenud. Okstest ja vettinud lehesodist tuleb ära puhastada ka veerennid, sest needki on heaks kasvukohaks samblale. Kui aga katusel on märgata juba sammaldunud alasid, siis ei tohiks asjaga kauem viivitada, vaid tegutseda kohe.

PUHASTAMINE

weckman katus katuse vihmavesi vihmaveerennid lumetõkked vihmaveesüsteemide

vihmaveesüsteemide puhastamine

Vihmaveesüsteemide puhastamiseks kasutada pehmet harja ja vett. Samuti võib kasutada survepesurit (kuni 50 baari). Mustusest saab eemaldada värvitud pindade puhastamiseks mõeldud spetsiaalsete pesuvahendite abil. Puhastusvahend tuleb mõne minuti pärast veega maha loputada. Järgige pesuvahendi kasutusjuhiseid või võtke ühendust pesuvahendi tootjaga, et selle sobivust kontrollida. Püsivaid plekke on võimalik maha hõõruda lakibensiiniga. Pesu lõpus tuleb katuseplaadid kindlasti ära loputada tagamaks, et kogu puhastusvahend on eemaldatud. Viimaks loputage vihmavrennid ja torud veega läbi.

VÄRVIMINE

Värvitud katusepind võib olla saanud kahjustada valedest töövõtetest, teraslehtede vigastamisest transpordi ja paigaldamise käigus, nende lõikamist ning isegi liivased jalatsitallad võivad tekitada kahjustusi. Kohale, mis on vigastatud kogunenud mustus ja niiskus püsib seal pikka aega. Parandamata pinnakahjustused lühendavad katuse eluiga. Sellepärast tasub need eemaldada võimalikult kiiresti. Värviparanduseks puhastage kahjustatud kohad ning värvige see värvitud pindade parandamiseks sobiva parandusvärv kuni paar korda üle. Kasutage võimalikult väikest pintslit. Kui kahjustus ulatub ainult kruntvärvini, piisab ühest värvikihist. Kui kahjustus ulatub aga läbi kogu värvkatte kuni tsingikihini, tuleb pärast esimese värvikihi kuivamist kanda peale ka teine värvikiht. Mõnikord, eriti madala kaldega katuste puhul, võib profiili räästastel ilmneda nn räästakorrosioon, mille puhul profiili lõigatud räästaserv hakkab roostetama. Pärast katusekatte paigaldamist värvige räästa lõikeservad üle. See on äärmiselt soovitatav juhul, kui hoone asub mere läheduses. Juba tekkinud räästakahjustuse puhul tuleb enne värvimist lahtikoorunud värv eemaldada ja rooste maha lihvida.

Katuse täielikuks ülevärvimiseks puhastatakse värvipind spetsiaalse pesuainega. Värvimiskordade arv sõltub värvi katvusest, värvitooni muutumise korral tuleb tõenäoliselt värvida kaks korda. Enne kui otsustate kogu katuse uuesti üle värvida, tuleks kontrollida, et pinnakattes poleks suuremaid kahjustusi, kuhu on tekkinud roostet. Kui pinnakattes on märkimisväärseid defekte või see on ebaühtlaselt pleekinud, tuleks võtta ühendust katusekatte müüja klienditeenindusega, et hooldusvõimalused läbi arutada